Toronto eestlaste kogudused tähistasid taasiseseisvumis ja Musta Lindi päeva
23. augusti pühapäeva hommikul toimus Peetri kirikus imekaunis jumalateenistus, millele järgnes koosviibimine. Kirikus tähistasid kaks kogudust - Vana Andrese ja Peetri kogudused koos külalistega – Eesti 35. taasiseseisvumispäeva ja Musta Lindi Päeva.Vaatamata tõsistele teemadele oli kirikus märgata rõõmus ja positiivne õhkkond. Tublisti üle saja inimese kogunes, ning Vana Andrese ja Peetri kogudused võtsid vastu külalisi Eestist, USAst, Rootsist, Belgiast ja isegi nii kaugelt kui Austraaliast. Sõpruse ja koostöö meeleolu tekitas kirikus rõõmsa sumina.Teenis diakon Karl Paju, orelil ja klaveril mängis Erik Kreem. Erilise külakosti tõid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoorist kuus liiget (kellega liitus Erik Kreem), kes Tjorven Hairfieldi juhtimisel kostitasid jumalateenistusel osalejaid kaunite häälte ja lauluseadetega. Esimene etteastena laulsid nad a capella kaks koraali: esimene neist - keskaegse puhta polüfoonilise kõlaga „Mu mano tulge, latse“ (seade M. Kõlar ja K. Hunt) ja teine kaasaegsem aga sarnaselt rikkaliku harmoonilise kõlaga „Sanctus“ (seade U. Sisask). Kogudus puhkes iga laulu järel applausi, näidates oma naudingut ja headmeelt.Pühakirja lugesid Vana Andrese kogudusest Tõnu Naelapea ja Peetri kogudusest Anne Liis Keelmann. Jeesus ütleb Matteuse evangeeliumis: „Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.“ Sõnum oli hoiatus, et sõnadel on suur tähtsus. Seega ei ole meie probleem ainult selles, mida me ütleme; küsimus on selles, mis on meie südames. Uhkus, hirm, kibestumus ja soov ennast teistest paremaks pidada hakkavad varem või hiljem meie kõnest välja paistma.
Diakon Karl Paju jutlus oli ülendav ja tiivustav! Mõtted on tähtsad, sõnad on tähtsad, teod on tähtsad ja inimeste siht peaks olema leplikkus – see on eriti tähtis ühiskonnale. Ta tuletas meelde, et Peetri kirik oli põgenike poolt ehitatud ja et sõnades on jõud, mis ühendab meid oma esivanemate ja eelkäijatega. Jaakobus tuletab meile meelde, et keel on küll väike ihuliige, kuid võib juhtida midagi palju suuremat – nagu väike tüür juhib laeva või valjad hobust. Ta võib andestada. Ta võib õnnistada. Ta võib julgustada. Ta võib kutsuda meid tagasi lõhenemise äärelt. „Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.“Musta Lindi Päeval pole meie kohustus ainult mäletada, vaid ka teostada oma eluga, et see, mida meie rahvas, kellelt vabadus võeti; meie perekonnad, keda lahutati; meie inimesed, keda küüditati, tapeti või kes pidid kodumaalt põgenema – see, mida nad hoidsid ja ehitasid, ei olnud asjata. Hoida eesti keelt. Hoida kultuuri. Hoida mälestusi. Hoida kirikut. Hoida kogukonda. Ja hoida ka seda, mis on kõige raskem: võimet üksteise kõrval seista. Seepärast palugem Jumalalt mitte ainult, et Ta muudaks meie sõnu, vaid ka et Ta muudaks meie südant, millest need sõnad lähtuvad. Ja kui süda muutub, võivad muutuda ka meie sõnad, teod ja lõpuks... saatus. Pärast oli mitmelt kohalolijalt kuulda kuivõrd nad nautisid Karli inspireeritud sõnumit kogudustele.Teenistuse lõpul laulis koor Erik Kreemi klaverisaatel kaks armsaks saanud laulu: „Oma Saar“ (sdn. A. Lemba) ning „Ärkamise aeg“ (R. Eespere), mille järel väljendas rahvas aplodeerides püstiseistes siirast tänu esinejatele, ning koorile kingiti lilli. Muidugi ei lastud kooril lahkuda enne kui nad laulsid armastatud lisapala „Ta lendab mesipuu poole“ (P. Sarapik/J. Liiv). Kõik laulsid kaasa!Pärast teenistust olid kohalolijad kutsutud kohvilauda nautima, mida gildringi juhataja Aida Shelton koos abilistega mõlemast kogudusest olid valmistanud alumises saalis. Nad olid kaunistanud saali valgete laudlinadega ja siniste salvrätikutega kooskõlas samavärvisliste lilledega mis kaunistasid igat lauda. Nii paljud tulid alla saali, et toolidest tuli puudus ja pidi juurde tooma! Aga võileibu jätkus ja kooki, puuvilja ja kringlit ka! Diakon Paju luges ja laulis söögipalve, millele laulsid kohalolijad hoogsalt kaasa.
Peetri koguduse juhatuse esimees Thomas Arget kutsus sissejuhatavas avasõnas mujalt tulnud külalisi end tutvustama. Mitmed olid Eesti valitsusametitest ja Eesti saatkonnast, kaasa arvatud Marti Mätas, Eda Silberg, Kadri Linnas, Anne-Ly Reimaa, Tiina Tarkus, Külli Siim ning Tartust tulnud arhivaar Kaia Ivask; lisaks ka külalisi Brüsselist, Austraaliast, Rootsist ja muidugi veel Eestist. Tore oli näha ja kuulda kust kaugelt inimesed pärinesid.Veel kord sai kuulda Baltimore-Washingtoni Segakoori liikmetelt laulu, millele ühinesid paljud kohalolijad. Toit oli hea, tujud olid head ja sõbralik jutuvada kestis kaua.
Ilo-Katryn Maimets, Liina Purje-Lepik ja Anne Liis Keelmann koostöösFotode galerii: (Thomas Arget, Anne Liis Keelmann, Linda Melders, Tiiu Roiser)