St. Peter's Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto
EELK Toronto Peetri Kogudus
Koguduse Ajalugu
Peetri kogudus asutati varsti pärast esimeste eesti pagulaste saabumist Torontosse, kes põgenesid nõukogu võimude Eesti okupatsiooni eest.
Asutamiskoosolek peeti 3. augustil, 1948, St. Johni luteriusu kirikus kus kohal oli 70 usuelust huvitatut. Ajutisse juhatusse valiti Edward J. Poola, esimees; Jüri Reial, abiesimees; John Roos, sekretär; Otto Annus, abisekretär; Alviine Siidra, laekur; Julius Putnik, abilaekur; ja Aleksander Reiman, amitita liige. Koguduse nimeks võeti Eesti Evangeelne Luteriusu Kogudus Torontos. Koguduse esimeseks koduks oli St. John’s luteriusu kirik.
Jaani evangeelne luterlik kirik.74 Concord Avenue, Toronto1929. aastal valminud Kirik asub Palmerstonis – Väikeses Itaalias
Esimene juhatusekoosok peeti 6. augustil esimehe korteris, kus suuremaks mureks oli kogudusele õpetaja leidmine. Järelepärimine saadeti piiskop Johan Kõpule Rootsi, kust vastust ei saadud. Tõenäoliselt põhjusel, et vahepeal oli piiskop määranud õp. Karl Raudsepa Kanadasse siinsete eestlaste usuelu korraldajaks. Missouri Sinodi poolt soovitati õpetaja leida võimalikult kiiresti. Koguduse töö seisukohalt ei võidud lubada pikemat ootamist.
Esimene jumalateenistuse pidas õp. Rudolf Kiviranna 29. augustil, 1948, kus kirikulisi oli 170 ja esimesel korjandusel laekus $117.38. Kuu aega hiljem 3. oktoobril teenis õp. Oskar Puhm. 31. oktoobril peetud täiskogu koosolekul selgus, et vahepeal oli üheksa vaimulikku esitanud oma soovid koguduse õpetaja kohale: õp. J. Aarik, õp. K. Raudsepp, õp. O. Puhm, õp. H. Rebane, õp. A. Able, praost J. Gnadenteich, õp. E. Petersoo, õp. A. Raidur, ja õp. Juhkenthal. Kuna kõik peale õp. Puhmi asusid väljaspool Ameerika kontinenti, siis nende Kanadasse toomine kestnuks vähemalt aasta. Tegelikult jõudis õp. K. Raudsepp Kanadasse 20. detsembril 1948, kui uus kogudus oli juba loodud ja õpetaja olemas. Nii 31. augustil peetud täiskogu koosolekul, koguduse liige Pork esitas kandidaadina hingeharjaseks õp. Oskar Puhmi, kellel Kanadasse asumiseks polnud mingeid takistusi, ja samuti oli vastuvõetav Missouri Sinodile.
Toronto eesti ühiskonnas puudusid veel oma ajalehed informatsiooni vahendajaina, samuti abistamisorganisatsioonid uustulnukate juhendamiseks ja teenimiseks, siis õp. O. Puhmi saabumisel Torontosse langesid talle töökoha ja korterite soetaja, käendaja, abistaja ja muude ülesannet lahendaja, nii sai temast kirikuõpetaja ameti kõrval mitmesuguste tiitlitga ametnik. Õp. O. Puhm ei põlanud ühtki tööd ega tegemist, kui see oli vajalik kiriku ja eestluse kasuks, mille juures oli ustavaks kaaslaseks abikaasa Meta Puhm.
Samades ruumides jäi koguduse ülesandeks ka eestlaskonnale refraatide ja politiliste ülevaadete tegemine neile, kes polnud veel kohanenud uues ühiskonnas, aga vajasid selle kohta teavet. Koguduse töö tihedasti seotud eestlaste rahvuspoliitilse ja -kultuurilise tegevusega.
Koguduse liikmete arv kasvas kiiresti. Hakkasid tööle pühapäevakool, leerigrupid ning naisring. Eesti täienduskool asutati a. 1949 koguduse patronaazhi all kuni järgmise aastani, kui õpilaste arv oli nii suureks kasvanud, et õp. Puhm palus, et Toronto Eesti Selts võtaks kooli oma hoole alla.
Aastal 1951 hakati raha koguma pühakoja ehitamiseks. Kogutud summaga ja Missouri Sinodi laenuga osteti krunt aadressil 817 Mt. Pleasant Road.
Future site of St. Peter's church.
Corner of Roehampton & Mt. Pleasant.
Corner lot.
Future site of St. Peter's church.
Kiriku ehituskrunt esialgsel kujul. All: Kiriku plaani valmistas arh. M. Bach. Mitmest tema kavandist valiti pärast pikemaid arutlusi nn. moodsas stiilis kavand. Arhiivi fotod.
The design for the church is presented.
Architect Mihkel Bach presents his design. on February 7th, 1954.
The modern design is approved by the congregation.
The design for the church is presented.
 Church construction begins. |  Pouring the foundation. |  Roof beams are erected. |
|---|---|---|
 Leeds construction heads the project. |  Roof cross beams are installed prior to the copper sheathing. |
Pidulik nurgakivi panek toimus 20. märtsil 1955 paljude vaimulike ja umbes tuhandepealise rahvahulga osavõtul.
 1955 -The blessing of the church cornerstone. |  1955 - Crowds gather for the church blessing. |  1955 Guest pastors setting the cornerstone. |
|---|---|---|
 1955 Konsul J.E. Markus. |  1955 - Guest pastors placing cornerstone. |  1955 - Pastor Oskar Puhm. |
 The congregation's Pastor Puhm blessing the cornerstone and building. |
Ehitus viidi lõpule ja kirik pühitseti praost Valter Viksi poolt 25. septembril 1955. kes avas sellega uksed palvelistele. Õpetajad (vasakult) E. Lootsma, G. Borneman, R. Kiviranna, O. Puhm, ja O. Gnadenteich Peetri kiriku sisseõnnistamise jumalateenistusel. Peeti kolm jumalateenistust kokku umbers 2500 koguduseliikmele ja külalisele. Pühitsemise talitusel viibis ka tolleaegne Toronto kõigi rahvuste linnapea Nathan Phillips. Arhiivi fotod.
"... oma emakeelse kogudse ja kiriku."
Pastor Puhm kirjutas 1958. aastal:
“Rõõmustame südamest, et ka võõral pinnal oleme võinud rajada oma emakeelse koguduse ja kiriku. See taeva poole sirutuv hoone pole mitte üksi usuline tempel, vaid ka rahvuslik koda – kus me tohime kõike, mis meile on omane, püha ja kallis õpetada ja pärandada oma lastele.”
Pärast esimese projekti lõpetamist hakati teostama plaani neid osi, mida esialgu oli tulnud vähendada. Pühapäevakooli ruumide laiendamiseks valmis 1961. aasta suvel väike saal koos tulevikus vajaliku torni alusega. 1970. aasta suvel valmis kiriku tiibehitus ja kellatorn. Tiibehitus hõlmab abiõpetaja korterit, kiriku kantselei ruume, naisringi ruumi ning noorteruumi skautidele ja gaididele keldrikorrusel. Selle juurdeehituse kujundas arhitekt Ants Elken. Arhiivist fotod.
1975. aastal teostus ümberehituse järgmise faas. Kirikut otsustati seitsme jala võrra pikendada ja senine poolik klaasaken asendada tellisseinaga. Orel paigutati altariruumist rõdule, milleks Toronto linnavalitsuse ehitusosakond andis loa. Arhitekt Elkeni plaanide ja sisekujundaja Endel Loo näpunäidete kohaselt valmis koguduse endise esimehe ja osava ehitusmeistri, Karla Betlemi käte abil heledast puidust altar ja kantsel.
Hilisematest juurdeehitustest võib veel nimetada kantselei esise tuulekoja ehitamist, kiriku maa-ala raudaia ja väravatega piiramist ning kolumbaariumi rajamist. Viimaseid plaane on kujundanud arhitekt Ants Elken.
Märkimiseväärseks saavutuseks tuleb pidada värviliste akende paigaldamist kirikusse 1990. aastal. Selle aktsiooni algatas koguduse naisring. Peale usulise teema on akendesse põimitud eesti pärasust nii värvingus kui lihtsas kujunduses. See on nagu vöö, mis hoiab kogudust pühakojas koos.
Kiriku lifti ehitamine algas 2012. aastal Lifti ehitusega seoses oli vaja teha palju ettenägematuid parandusi, et pühakoda püsiks ja vastaks ka kehtivatele ohutusnõuetele. Liftifondi toetamiseks seati annetuspuu mille kuldsetele lehtedele saab graveerida annetaja nimi. Fotod Tiiu Roiser
2018. aasta oktoobri alguses pidi kohale kutsuma kõrge kraana ja tõstuki, sest suur ja massiivne puust rist oli 48 aasta jooksul nii tugevalt pehkinud, et selle tükid hakkasid suvise tormiga alla kukkuma - seda polnud enam võimalik parandada. Õnnetuste vältimiseks tuli suur rist, mis põikpuus kõrgemalt oli tugevalt pehkinud, alla tõsta. Fotod: Praost Mart Salumäe
 Viimased hetked enne risti demonteerimist, sügis 2018. |  Kraana ja tõstuk seatakse paika. |  Töömehed risti juures. |
|---|---|---|
 Algab ettevaatlik langetamine. |  Poolel teel maapinnale. |  Önnellik maandumine. |
 Ajahammas on kõvasti puitu purenud. |
Pärast õp. Puhmi emerituuri a. 1982 tuli koguduse õpetajaks õp. Andres Taul. Tema pensionile minekul a. 2016 sai koguduse õpetajaks praost Mart Salumäe. Praost Salumäe oli Eestist tulnud koguduse abiõpetajana teenima alates a. 2011. Vahepeal olid abiõpetajad õp. Gustav Piir, õp. Edgar Heinsoo, õp. Helmut Rüdmik, õp. Oskar Gnadenteich ning õp. Bruno Ederma.
Esimene koguduse organist oli Lembit Avesson kellele järgnesid Jaak Kivik, Inga Korjus, Roman Toi, Riho Maimets, Hanne Becker ja Marta Kivik. Aastal 1958 asutas Udo Kasemets koguduse segakoor Cantate Domino, mis lõpetas oma tegevuse a. 2010. Koori dirigendid olid Udo Kasemets, Lembit Avesson, Charles Kipper, Asta Ballstadt, Eerik Purje ja Rosemarie Lindau.
Leer 1957.
Allikad:
Koguduse Arhiiv
Eesti Evangeeliumi-Luteri Usu Peetri Kogudus Torontos 1948-1958
Elu 1998 - Peetri koguduse 560. juubeliaasta väljaane.